Ekraanilugeja (ing screenreader) on programm, mis analüüsib ekraanil olevat ja väljastab info tavaliselt kas kõnesüntesaatorile või punktkirjakuvarile. Vahel on info kasutajaks ka mõni teine programm, näiteks ekraanisuurendusprogramm. Ekraanilugeja võib infot näidata ka ekraanile, näiteks hõlbustamaks etteloetava jälgimist, kui inimene natuke näeb, või teha õpetaja või muu kõrvalseisja jaoks etteloetava jälgimine lihtsamaks.
Tihti aetakse ekraanilugeja sassi kõnesüntesaatoriga. Põhjus on lihtne. Inimene vajutab mingit klahvi või ilmub arvutiekraanile uus tekst ja arvuti ütleb midagi ehk sünteesib kõne. Jääks nagu mulje, et just kõnesüntesaator on see, mis tööd teeb. Põhitöö teeb siiski ära ekraanilugeja. Kõnesüntesaator oskab ainult talle ette antud tekstist kõnet sünteesida. Selle, mida öelda, otsustab ekraanilugeja. Et kõnesüntesaator on nägemispuudega inimese jaoks umbes sama, mis kuvar nägija jaoks, see vaid väljastab infot.
JAWS on firma Vispero (www.freedomscientific.com) poolt toodetav ekraanilugeja. JAWS on lühend ingliskeelsetest sõnadest job access with speech. JAWS-ga saab kaasa kõnesüntesaatori Eloquence. Saab kasutada ka mitmeid teisi kõnesünteesiprogramme ja punktkirjakuvareid. JAWS toetab SAPI5 standardile vastavaid kõnesüntesaatoreid, nende hulgas ka eestikeelset kõnesüntesaatorit.
JAWS-st On olemas ka tasuta demoversioon, mis töötab 40 minutit. Pärast selle aja möödumist on võimalik jätkata tööd arvutiga, kuid JAWS-i uueks käivitamiseks tuleb teha arvutile restart.
JAWS-i käivitamiseks on mitu võimalust:
Neid võimalusi saab omavahel kombineerida. Saab näiteks lasta sisselogimisaknas JAWS automaatselt käivitada, kuid peale sisse logimist mitte. See võib olla kasulik, kui arvutis on mitu kasutajat ja kõik ei vaja JAWSi või kui inimese nägemine on kõikuv ja mõnel päeval vajab ta JAWSi ja mõnel mitte. Sisselogimisaken on aga kriitiline, et üldse arvutiga töötamist alustada.
JAWSi käsitsi käivitamiseks on mitu võimalust:
JAWS-i sulgemiseks on mitu võimalust. Siin on toodud kaks:
Märkus:Kui JAWS on määratud kasutama laptop-klahvipaigutust saab esimest käsku anda ka CAPSLOCK klahvi abil (CAPSLOCK+F4). Teise klahvikäsu asemel saab laptop-klahvipaigutuse puhul kasutada CTRL+SHFT+CAPS+j klahvikäsku, et avada JAWSi akent.
Oluline! Kui sulged JAWS-i, siis JAWS enam ei räägi.
Kui rääkimiskiirus on ebasobiv, siis selle ajutiseks vähendamiseks vajuta kontrollklahvi ja alt klahvi ning neid kahte klahvi all hoides vajuta PGDN (lehekülg alla) klahvi.
Lugemiskiiruse ajutiseks suurendamiseks tuleb vajutada lehekülg üles klahvi, lühend PGUP, st. Tuleb vajutada kontroll ja alt klahve ja neid kahte klahvi all hoides vajutada lehekülg üles klahvi.
Ajutine kiiruse muutmine tähendab seda, et valitud kiirus mõjub ainult hetkel kasutatavas programmis ja järgmisel selle programmi kasutamise korral taastub esialgne kiirus. Kui on soov uus kiirus salvestada, lisa vajutatavate klahvide juurde Windows klahv. Kõlab palju klahve korraga, kuid ALT, Windows ja CTRL on kenasti lähestikku ja ehk pole nende korraga vajutamine suur probleem.
Keelte ja häälte puhul, mida kasutad tihemini, loo hõlpsamaks töötamiseks vastavad hääleprofiilid (Voice profile). Nende abil on lihtne vahetada korraga nii süntesaatorit, keelt ja lugemise parameetreid, kiirus, kirjavahemärkide tase jms. Süntesaatori piires keele lühiajaliseks vahetamiseks kasuta aga klahvikäsku CTRL+WIN+l.
Järgnevalt hääleprofiilidest täpsemalt:
Hääleprofiili loomiseks
Hääleprofiili dialoogis vali kõigepealt kõnesüntesaator. Igal kõnesüntesaatoril on oma keelte valik ja seetõttu on õige kõnesüntesaatori valik väga oluline.
Kõnesüntesaator Eloquence pakub soomekeelset häält, mis on piisavalt eesti keele moodi. Olemas on ka SAPI5 eestikeelne kõnesüntesaator. See tuleb Eesti Keele Instituudi kodulehelt alla laadida ja seejärel arvutisse paigaldada. Alles pärast seda saab eesti keelt valida. Vocalizer Expressive ja Microsoft Mobile pakuvad soomekeelset häält.
Tee süntesaatori valik vastavalt oma soovile. Hääleprofiile võib luua mitu, nii et võid valida ka kõik need ja teised vajalikud keeled.
Kui valid keeleks keele, mis erineb JAWSi kasutajaliidese keelest ja soovid, et keelt ei vahetataks kogu aeg edasi-tagasi, määra valitud keel primaarseks (set as primary). Seejärel tee dialoogis teised endale meelepärased valikud (kiirus, kirjavahemärkide tase, rääkija isik vms). Salvesta profiil valiku Save As (salvesta kui) abil. Määra hääleprofiilile kirjeldav nimi, et oskaksid hiljem loetelust õige valida. Peale salvestamist saad määrata profiili vaikeprofiiliks või mitte. Vaikeprofiil võetakse kohe kasutusele, mittevaikeprofiil jääb alles, saad selle vastavalt vajadusele valida.
Kui soovid hiljem hääleprofiile vahetada, vali see kas JAWSi aknas keele (Language) menüüs hääleprofiilide alt või vajuta Insert+CTRL+S ja tee oma valik avanenud dialoogist.
Hääleprofiili võib määrata ka vaid kindla rakenduse jaoks. Vastav valik on nii JAWSi hääleprofiilide menüüs kui ka hääleprofiili valimise dialoogis (Ins+CTRL+S).
Märkus: Laptop-klahvipaigutuse puhul saab kasutada ka klahvikäsku CAPS+CTRL+S.
JAWS võib teksti ette lugeda kas tähe, sõna või rea kaupa või ka terve dokument järjest. Mitmetes programmides on võimalik lugeda ka lause, lõigu , tabeli lahtri või veeru kaupa. Üksikut tähte on võimalik lugeda hääldatuna foneetiliselt, näiteks d asemel öeldakse delta ja t asemel tango. JAWS võib sõna ette lugeda ka tähthaaval.
Lugemiskäskudena kasutatakse valdavalt kursori juhtimisklahve (nooleklahve, home, end, PGUP, PGDN klahvi) või neid koos insert, alt või kontroll klahvidega.
Tekstilugemiskäsud loodi algselt numbriklaviatuuri silmas pidades. Numbriklaviatuuri klahvipaigutusele mõtlemine võib aidata käske meeles pidada. Sülearvutite puhul on aga mõistlikum kasutada laptop-klahvipaigutust. Sellisel juhul tuuakse paljud lugemiskäsud täheklahvidele paigutades need nii-öelda parema käe alla - sinna, kus klaviatuuril paiknevad j, k, l ja nende klahvide ümbrus. Laptop-klahvipaigutuse puhul kasutatakse insert klahvi asemel CAPSLOCK (suure tähe lukk) klahvi.
Järgmisena toodud käsud toimivad Microsoft Wordi failis. Mõnes teises kasutuskohas võib neil klahvidel olla teine toime.
Märkus: Numbriklaviatuuri klahvid peavad toimima kui kursori juhtimisklahvid ehk numbrilukk peab olema välja lülitatud (off)..
Märkus: Kui kirjutatud on “5”, siis mõeldakse numbriklaviatuuri klahvi 5.
5 – loeb tähe kursori alt.
5 kaks korda järjest – loeb tähe foneetiliselt. Tähti loetakse foneetiliselt, kuni kasutatakse käske: eelmine täht; järgmine täht.
4 (nool vasakule) – viib kursori eelmisele tähele ja loeb selle ette
6 (nool paremale) – viib kursori järgmisele tähele ja loeb selle ette
8 (nool üles) – viib kursori eelmisele reale ja loeb selle ette.
2 (nool alla) – viib kursori järgmisele
reale ja loeb selle ette.
Need 6 käsku on piisavad, et suurem osa vajalikke asju ette lugeda, kuid mugavamaks töötamiseks on olemas veel palju teisi käske.
Käsud on grupeeritud järgmiselt:
4, 5, 6 lugemine sõna kaupa
7, 8, 9 kursori rea lugemine
1; 2; 3, akna osade või terve dokumendi lugemine
ins+5– loeb sõna kursori alt
ins+5 kaks korda järjest – loeb sõna tähthaaval. Selline lugemisviis toimib kuni kasutatakse käske: eelmine sõna; järgmine sõna.
ins+4 (nool vasakule) – eelmine sõna, viib kursori eelmise sõna juurde ja loeb selle ette.(sama toimega on ctrl+4 ja CTRL+nool vasakule)
ins+6 (nool paremale) – järgmine sõna, viib kursori järgmise sõna juurde ja loeb selle ette. (sama toimega on ctrl+6 ja CTRL+nool paremale)
ins+8 (nool üles) – loeb rea, kus asub kursor.
ins+7 (home) – loeb rea algusest kuni kursorini.
ins+9 (PGUP) – loeb kursorist kuni rea lõpuni.
ins+2 (nool alla) – loeb hetke kohast kuni dokumendi lõpuni. Kui sisse on lülitatud JAWS, nähtamatu või skaneeriv kursor, loeb hetke kohast kuni akna lõpuni.
ins+1 (end) – loeb aktiivse akna kõige ülemise rea
ins+3 (PGDN) – loeb akna kõige alumise rea.
Märkus: numbriklaviatuuri klahvide asemel võib kasutada ka vaheklaviatuuri vastavaid klahve.
Märkus: Enamike järgmiste käskude puhul saab laptop-klahvipaigutuse korral insert klahvi asemel kasutada CAPSLODCK (suure tähe lukk) klahvi.
Programmi või dialoogi tiitelribale on tihti kirjutatud olulist infot, näiteks kasutatava programmi või avatud dialoogi nimi, tööfaili nimi või muud sellist. Akna tiitli ette lugemiseks on olemas eraldi käsk: ins+t. See on siis tuleb vajutada insert klahvi ja seda all hoides vajutada t klahvi.
Kui on vaja infot kursori all oleva teksti fondi kohta, siis seda annab käsk ins+f. Tuleb vajutada insert klahvi ja seda all hoides vajutada f klahvi.
Kursori all oleva teksti värvi kohta saab infot vajutades ins+5 (number 5 tähtede kohalt). Esimesena öeldakse teksti värv ja seejärel tausta värv. Kui antud värvi kohta pole määratud nime, siis loetakse ette ka värvi numbriline kood. See info küsitakse tarkvaraliselt Windowsi käest ja kuna vastus sõltub väga paljudest asjaoludest ei ole tulemus alati usaldusväärne.
Oluline: Selle käsu puhul tuleb kasutada tähtede kohal olevat number 5 klahvi. .
Kui arvutiga töötamise ajal on soov teada, mis on kell, siis vajuta ins+F12 klahvikombinatsiooni. F12 on funktsiooni klahv number 12. Vajutades sama kombinatsiooni kaks korda järjest, ütleb arvuti käesoleva kuupäeva.
Kui arvutiga töötamise ajal läheb mõni klahvikäsk meelest, siis võib kasutada JAWS-i
“klaviatuuriabi”.
Selle käivitamiseks on käsk ins+1.
See tähendab, tuleb vajutada insert klahvi ja seda all hoides vajutada
kirjutusmasinaklaviatuuri ülemises reas numbri 1 klahvi.
Oluline: Tuleb kasutada just tähtede kohal asuvat number 1 klahvi.
JAWS-i “klaviatuuriabis” võib vajutada klahvikombinatsioone ja kui antud klahvikäsk on JAWS-le tuntud, siis antakse selle käsu lühike kirjeldus. Vajutades seda klahvi kaks korda järjest antakse täpsem käsu toime kirjeldus. Kui vajutada kolm korda kiiresti, öeldakse kasutatav skripti nimi. Viimast infot saab klaviatuurihalduris (Keyboard manager) klahvikäskude kohandamisel. . Kui vajutatud klahvikombinatsioon on JAWS-le tundmatu, siis ütleb arvuti vajutatud klahvide nime.
Oluline: JAWS-i “klaviatuuri abi” välja lülitamiseks tuleb uuesti vajutada sama klahvikombinatsiooni ins+1. See on siis vajuta insert klahvi ja seda all hoides vajuta kirjutusmasinaklaviatuuri ülaservas olevat number 1 klahvi.