See juhend on kirjutatud 2002. aasta suvel. Aluseks on JAWS versioon 4.0252 ja Windows 98.
Ekraanilugeja (ing screenreader) on programm, mis analüüsib ekraanikujutist ja väljastab info tavaliselt kas häälesüntesaatorile või punktkirjakuvarile. Vahel on info kasutajaks ka mõni teine programm, näiteks ekraanisuurendusprogramm. Mõni ekraanilugeja korraldab ka ekraanil nähtavat ümber, et hõlbustada selle lugemist või dubleerib seal enda poolt väljastatavat infot.
Tihti aetakse ekraanilugeja sassi kõnesüntesaatoriga. Põhjus on lihtne. Inimene vajutab mingit klahvi või ilmub arvutiekraanile uus tekst ja arvuti ütleb midagi ehk sünteesib kõne. Jääks nagu mulje, et just kõnesüntesaator on see, mis tööd teeb. Põhitöö teeb siiski ära ekraanilugeja. Kõnesüntesaator oskab ainult talle ette antud tekstist kõnet sünteesida. Selle, mida öelda, otsustab ekraanilugeja.
JAWS For Windows on firma Freedom Scientific
(www.freedomscientific.com)
poolt toodetav ekraanilugeja. Tavaliselt kasutatakse selle nime asemel kas JAWS
või JFW. JAWS on lühend ingliskeelsetest sõnadest job access with speech. JFW on aga lühend sõnadest JAWS for Windows.
JAWS-ga saab kaasa kõnesüntesaatori Eloquence. Saab kasutada ka mitmeid teisi kõnesünteesiprogramme ja
punktkirjakuvareid. JAWS toetab kõiki Microsofti SAPI standardile vastavaid kõnesüntesaatoreid, nende hulgas ka eestikeelset kõnesüntesaatorit.
JAWS-st On olemas ka tasuta demoversioon, mis töötab 40 minutit. Pärast selle aja möödumist on võimalik jätkata tööd arvutiga, kuid JAWS-i uueks käivitamiseks tuleb teha arvutile restart.
JAWS-i käivitamiseks on kaks põhivõimalust:
Esimene võimalus sobib hästi juhul, kui arvutit kasutatakse valdavalt koos JAWS-ga. Lisaks võimaldab see koos JAWS-i toega sisestada kasutajanime ja salasõna. Kui aga kasutusel on JAWS-i demo-versioon, tuleb kaaluda automaatse käivitumise kasulikkust, sest 40 minutiline kasutamisaeg algab kohe JAWS-i käivitamise hetkest.
Teine võimalus, JAWS-i käivitamine kasutaja poolt, on soovitav validaka siis, kui antud arvutit kasutavad sageli ka JAWS-i mitte vajavad inimesed, sest JAWS-i automaatne käivitamine pikendab Windows-i töö alustamiseks kuluvat aega ja teisedkasutajad peavad JAWS-i sulgema, kui nende tööks mitte vajaliku programmi.
JAWS-i käsitsi käivitamiseks on mitu võimalust. Sageli määratakse selleks programmi installeerija või kasutaja poolt klahvikäsk.
Kui klahvikäsku pole määratud, võib proovida järgmisi võimalusi, kuid edu ei ole garanteeritud.
Nende kolme meetodi edukus sõltub suuresti konkreetsesse arvutisse installeeritud programmidest ja Windows'i seadistusest.
JAWS-i sulgemiseks on mitu võimalust. Siin on ära toodud kaks:
Oluline! Kui sulged JAWS-i siis JAWS enam ei räägi.
Kui rääkimise
kiirus on ebasobiv, siis selle ajutiseks vähendamiseks vajuta kontrollklahvi ja
alt klahvi ning neid kahte klahvi all hoides vajuta PGUP (lehekülg üles)
klahvi.
Lugemiskiiruse ajutiseks suurendamiseks tuleb vajutada pdup klahvi asemel pgdn
(lehekülg alla) klahvi, st. Tuleb vajutada kontroll ja alt klahve ja neid kahte
klahvi all hoides vajutada pgdn (lehekülg alla) klahvi.
Neid klahve tuleb vajutada nii mitu korda, kuni rääkimise kiirus on sobiv.
Ajutine kiiruse muutmine tähendab seda, et valitud kiirus mõjub ainult hetkel kasutatavas programmis ja järgmisel selle programmi kasutamise korral taastub esialgne kiirus.
Kui kasutad JAWS versioon 7.0 või uuemat, siis neis JAWS-i versioonides on kiiruse muutmise käsud omavahel ära vahetatud. See käsk, mis tegi enne kõne kiiremaks, teeb kõne aeglasemaks ja vastupidi.
Lugemiskiiruse püsivaks muutmiseks tuleb kasutada JAWS-i programmiaknas ”Options” menüüs alammenüü “Voices” valikuid.
Sobiva keele valimiseks tee nii:
Vajuta insert klahv
alla ja seda all hoides vajuta j (jot). Satud JAWS-i programmiaknasse. Vajuta
alt klahvi ja seda all hoides vajuta l. Avaneb “Language menüü”. Seal liigu
nool alla klahvi vajutades kuni “Synthesizer language” menüüelemendini
(JAWS ütleb Synthesizer language), vajuta enter. Avanenud alammenüüs liigu kas
nool üles või nool alla klahviga kuni sobiva valikuni ja vajuta enter.
Kui mõtled ümber ja ei soovi midagi valida, siis vajuta lihtsalt alt klahvi, et
sulgeda menüü. Kui sa pole veel alt+l vajutanud, siis pole menüüd sulgeda vaja.
Sõltumata sellest kas oled keelt vahetanud või mitte, vajuta alt klahvi ja seda
all hoides vajuta tabulatsiooniklahvi, et jõuda tagasi eelmisena kasutatud
programmi.
Lühidalt: ins+j, alt+l, nool alla kuni Synthesizer language menüüelemendini, enter, nool üles või alla kuni sobiva valikuni ja enter, alt+tab.
Tühistamiseks alt, alt+tab.
Hoopis teise kõnesüntesaatori valimiseks tuleb “Language” menüüs liikuda nool alla klahviga kuni “Change synthesizer” menüüelemendini. Sellesse valikusse on võimalik siseneda vaid siis, kui JAWS-le on installeeritud rohkem kui üks kõnesüntesaator.
JAWS võib teksti ette lugeda kas tähe, sõna, rea kaupa või ka terve dokument või aken korraga. Mitmetes programmides on võimalik lugeda ka lause, lõigu , tabeli lahtri või veeru kaupa. Üksikut tähte on võimalik lugeda hääldatuna foneetiliselt, näiteks d asemel öeldakse delta ja t asemel tango. JAWS võib sõna ette lugeda ka täht haaval.
Lugemiskäskudena kasutatakse valdavalt kursori juhtimisklahve (nooleklahve, home, end, PGUP, PGDN klahvi) või neid koos insert, alt või kontroll klahvidega.
Tekstilugemiskäske on hea anda numbriklaviatuurilt.
Järgmisena toodud käsud toimivad Microsoft Wordi failis. Mõnes teises kasutuskohas võib neil klahvidel olla teine toime.
Märkus: Numbriklaviatuuri klahvid peavad toimima kui kursori juhtimisklahvid. Märkus: Kui kirjutatud on “5”, siis on mõeldud et vajutatakse numbriklaviatuuri klahvi numbriga 5.
Märkus:
5 – loeb tähe kursori alt.
5 kaks korda järjest – loeb tähe foneetiliselt. Tähti loetakse foneetiliselt, kuni kasutatakse käske: eelmine täht; järgmine täht.
4 (nool vasakule) – viib kursori eelmisele tähele ja loeb selle ette
6 (nool paremale) – viib kursori järgmisele tähele ja loeb selle ette
8 (nool üles) – viib kursori eelmisele reale ja loeb selle ette.
2 (nool alla) – viib kursori järgmisele
reale ja loeb selle ette.
Need 6 käsku on piisavad, et suurem osa vajalikke asju ette lugeda, kuid
mugavamaks töötamiseks on olemas veel palju teisi käske.
Klahvid koos insert klahviga
Käsud on grupeeritud järgmiselt:
4; 5; 6 lugemine sõna kaupa
7; 8; 9, kursori rea lugemine
1; 2; 3, akna või dokumendi lugemine
ins+5– loeb sõna kursori alt
ins+5 kaks korda järjest – loeb sõna tähthaaval. Selline lugemisviis toimib kuni kasutatakse käske: eelmine sõna; järgmine sõna
ins+4 (nool vasakule) – eelmine sõna, viib kursori eelmise sõna juurde ja loeb selle ette.(sama toimega on ctrl+4)
ins+6 (nool paremale) – järgmine sõna, viib kursori järgmise sõna juurde ja loeb selle ette. (sama toimega on ctrl+6)
ins+8 (nool üles) – loeb rea, kus asub
kursor.
Märkus: ctrl+8 on hoopis teise toimega.
ins+7 (home) – loeb rea kus asub kursor, algusest kuni kursorini.
ins+9 (pgup) – loeb rea, kus asub kursor, kursorist kuni rea lõpuni.
ins+2 (nool alla) – loeb kas dokumendi kursori asukohast kuni dokumendi lõpuni (PC kursor) või akna kursori asukohast kuni selle lõpuni (Jaws või nähtamatu kursor). Sõltub aktiivsest kursorist.
ins+1 (end) – loeb aktiivse akna kõige ülemise rea
ins+3 (pgdn) – loeb akna kõige alumise rea.
Märkus: numbriklaviatuuri klahvide asemel võib kasutada ka vaheklaviatuuri vastavaid klahve.
Programmi või dialoogi tiitelribale on tihti kirjutatud olulist infot, näiteks kasutatava programmi või avatud dialoogi nimi, tööfaili nimi või muud sellist. Akna tiitli ette lugemiseks on olemas eraldi käsk: ins+t. See on siis tuleb vajutada insert klahvi ja seda all hoides vajutada t klahvi.
Kui on vaja infot kursori all oleva teksti fondi kohta, siis seda võib anda ins+f klahvikombinatsioon. Tuleb vajutada insert klahvi ja seda all hoides vajutada f klahvi.
Kursori all oleva teksti värvi kohta saab infot vajutades ins+5 (number 5 tähtede kohalt). Esimesena öeldakse teksti värv ja see järel tausta värv. Kui antud värvi kohta pole määratud nime, siis loetakse ette ka värvi numbriline kood.
Oluline! Selle klahvikombinatsiooni korral tuleb vajutada number 5 klahvi kirjutusmasinaklaviatuurilt. See on siis, tuleb vajutada insert klahvi ja seda all hoides vajutada kirjutusmasinaklaviatuuri ülaservas olevat number 5 klahvi.
Kui arvutiga töötamise ajal on soov teada, mis on kell, siis võib vajutada ins+F12 klahvikombinatsiooni. F12 on funktsiooni klahv number 12. Vajutades sama kombinatsiooni kaks korda järjest ütleb arvuti käesoleva kuupäeva.
Tuleb muidugi jälgida, et arvuti kell oleks ikka õige.
Kui arvutiga
töötamise ajal läheb mõni klahvikäsk meelest, siis võib kasutada JAWS-i
“klaviatuuriabi”.
Selle käivitamiseks on käsk ins+1
See on siis, tuleb vajutada insert klahvi ja seda all hoides vajutada
kirjutusmasinaklaviatuuri ülemises reas numbri 1 klahvi.
Oluline! Tuleb kasutada just kirjutusmasinaklaviatuuril asuvat number 1 klahvi.
JAWS-i “klaviatuuriabis” võib vajutada klahvikombinatsioone ja kui antud klahvikäsk on JAWS-le tuntud, siis antakse selle käsu lühike kirjeldus. Vajutades seda klahvi kaks korda järjest antakse täpsem käsu toime kirjeldus. Kui vajutatud klahvikombinatsioon on JAWS-le tundmatu, siis ütleb arvuti vajutatud klahvide nime.
Oluline! JAWS-i “klaviatuuri abi” välja lülitamiseks tuleb uuesti vajutada sama klahvikombinatsiooni ins+1. See on siis vajuta insert klahvi ja seda all hoides vajuta kirjutusmasinaklaviatuuri ülaservas olevat number 1 klahvi.